Dr Sergey Saadi. Ennetus ja elustiil

Kas väsimus pärast sööki on normaalne?

Pärast söömist tuntav unisus või energiataseme langus tundub paljudele nii tavaline, et sellele ei pöörata erilist tähelepanu. Sageli arvatakse, et põhjus on lihtsalt liiga suur portsjon, kiire tööpäev või vähene uni.

Vahel ongi see täiesti normaalne. Kui aga selline enesetunne kordub regulaarselt, tasub vaadata veidi sügavamale.
Söömise järel tõuseb veresuhkru tase loomulikult ning kõhunääre vabastab insuliini. Insuliini ülesanne on aidata glükoosil liikuda verest rakkudesse, kus seda kasutatakse energia tootmiseks.

Hästi toimiva ainevahetuse korral toimub see protsess sujuvalt ning energiataset mõjutab see vähe.
Uuringud on aga näidanud, et mõnel inimesel võib tugev söögijärgne väsimus olla seotud sellega, kuidas organism reguleerib veresuhkrut ja insuliini. Kui veresuhkur tõuseb pärast sööki kiiresti, võib sellele järgneda tavapärasest tugevam või hilinenud insuliinivastus. Mõnel juhul langeb veresuhkur seejärel kiiresti ning tulemuseks võib olla väsimus, keskendumisraskused, ärrituvus või tugev soov süüa midagi magusat.

Selline reaktsioon ei teki kõigil inimestel ning üksik juhtum ei tähenda automaatselt insuliiniresistentsust. Küll aga võib korduv muster anda märku sellest, et organismi veresuhkru regulatsioon ei toimi enam nii tõhusalt kui varem.

Just seetõttu tasub tähele panna, kas söögijärgne väsimus esineb aeg-ajalt või on sellest saanud peaaegu igapäevane kaaslane. Kui energia kipub langema pärast iga suuremat toidukorda, tekib vajadus kohvi, magusa või mõne kiire vahepala järele ning paari tunni pärast on taas raske keskenduda, võib olla mõistlik uurida, millest selline muster tekib.

Seda enam, kui sellele lisanduvad näiteks:
• pidev magusaisu;
• energiakõikumised päeva jooksul;
• raskused kehakaalu langetamisel;
• rasva kogunemine kõhupiirkonda;
• ebaregulaarne menstruaaltsükkel või PCOS.

Oluline on mõista, et insuliiniresistentsus võib kujuneda aastaid enne seda, kui paastuveresuhkur muutub normist kõrgemaks. Esialgu suudab organism suurema insuliinikoguse abil veresuhkrut veel normi piires hoida. Seetõttu võivad tavapärased vereanalüüsid olla korras, kuid keha annab juba varakult märku, et ainevahetus vajab tähelepanu.

See ei tähenda, et iga söögijärgne väsimus oleks märk insuliiniresistentsusest. Samuti ei saa selle põhjal endale diagnoosi panna. Küll aga on tegemist sümptomiga, mida tasub vaadata koos teiste märkide, enesetunde ja vajadusel ka vereanalüüsidega.

Veebinaril "Insuliiniresistentsus naistel: kuidas seda ära tunda ja mida edasi teha?" räägin sellest kõigest juba põhjalikumalt:
✔️ millised sümptomid võivad insuliiniresistentsusele viidata;
✔️ miks võivad esimesed märgid ilmneda juba enne analüüside muutumist;
✔️ kuidas hinnata vereanalüüse tervikuna, mitte üksikute näitajate kaupa;
✔️ millal tasub teemat lähemalt uurida;
✔️ mida saab insuliinitundlikkuse toetamiseks igapäevaelus teha.

📅 16. juulil kell 18.00
💻 Google Meet
🎥 Salvestus on järelvaadatav 30 päeva.
🎁 Osalejad saavad kaasa ka insuliiniresistentsuse enesehindamise töölehe.

Rohkem infot ja registreerumine:
https://fienta.com/et/insuliiniresistentsus-naistel

NB! Tegemist on üldhariva infoga ning see ei asenda individuaalset meditsiinilist nõustamist ega ravi.

Allikas: Altuntaş Y. Postprandial Reactive Hypoglycemia. 2020.
https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7192270/

Teaduspõhisus... teaduspõhisus-teaduspõhisus... Aga las see üks üleriigiline asi olla ilma, et selle oluline efektiivsus rahvatervisele ja ülekaalule oleks teaduslikult tõendatud, eks ole. No miks mitte?

Prantsusmaal on Nutri-Score olnud kasutuses alates 2017. aastast ja me oleme kõik kuulnud selle revolutsioonilisest efektiivsusest - see aitas Prantsusmaal rasvumise osakaalu vähendada 50% võrra!

Tutki! Selliseid andmeid ei ole.
Märgistatud toodete ostukorvi üldine koostis paranes vaid 2,5% võrra.

Mida räägib sellest mõttetust leiutisest teadus?

„Enamik uuringuid viiakse läbi eksperimentaalsetes tingimustes, kus puuduvad tõendid mõju kohta toitumisalasele kirjaoskusele.“

„C-, D- ja E-kategooriad tunduvad tarbijate ostukäitumise muutmisel ebaefektiivsed.“

„Meie tulemused viitavad ebaolulisele või väikesele mõjule tervislike toitumisharjumuste ja tervisenäitajate paranemisele, eriti reaalse elu uuringutes; lisaks olid need erinevused väga väikese mõjuga.“

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0899900725001984

Aga loomulikult on see üldiselt hea algatus lastearstide, endokrinoloogide ja kaaluravi seltside poolt. Kahju vaid, et selle märgistuse rakendamisest ei tule ikkagi mingisugust olulist kasu inimeste tervisele.

Sest:

1. Märgistuse põhimõte on vale.
2. Toote hind ei sõltu märgistusest.
3. Asi polegi toidu märgistuses, vaid elukeskkonnas üldiselt. Ükski toidu märgistus ei peata enam rasvumise pandeemiat.Ja sellest peaks iga endast lugupidav tervishoiu ja rahvatervise valdkonnas tegutsev spetsialist juba aru saama.

Aga noh... kui tahta inimestele näidata, et midagi ikka nende tervise heaks tehakse, siis muidugi tuleb midagigi teha.

https://www.med24.ee/uudised/lastearstid-valitsusele-ootame-konkreetseid-samme-nutri-scorei-maergistuse-kasutuselevotuks/2596252

(+) Lastearstid valitsusele: ootame konkreetseid samme Nutri-Score’i märgistuse kasutuselevõtuks Eesti Lastearstide Selts kutsub Vabariigi Valitsust üles astuma samme Nutri-Score’i märgistussüsteemi vabatahtliku kasutuselevõtu võimaldamiseks, et aidata peredel teha tervislikumaid toiduvalikuid ja pidurdada laste ülekaalulisuse epideemiat. Avalikule pöördumisele on alla kirjutanud ka E...

Eesti inimeste vaimne tervis on väga keerulises seisus ja asi süveneb. Selleks, et seda mõista, ei pea ilmtingimata minema kiikama Statistikaameti andmeid ega lähtuma uuringutest. Kuigi eelnev vaid toetab mu teesi, siis seda on võimalik tajuda ka igapäevaelus, inimestega kokku puutudes ja lihtsalt enda ümber ringi vaadates. Hämmastav on aga see, et infoühiskond, üldine turvalisus ja tehnoloogilised mugavused ei ole suutnud inimesi sisemiselt aidata.

Uurisime Sergeyga, millest on see tingitud, kas on lootust, et olukord paraneb? Kas inimesed saavad midagi enda heaks ka ise ära teha? Kui jah, siis mida?

Niisiis, head kuulamist-vaatamist! Link episoodile kommentaariumis.

Low-carb ei tähenda ainult vähem süsivesikuid, oluline on ka see, millega need asendada

Kui inimene alustab süsivesikute vähendamist, kipub tähelepanu minema ühele numbrile: kui palju leiba, pastat, suhkrut või kartulit taldrikult ära jääb. See on ainult pool pilti.

Kui süsivesikud taldrikult vähenevad, tuleb siiski midagi asemele ka lisada. Ja just see, mis asemele tuleb, määrab suure osa sellest, kas muutus töötab sinu kasuks.

Kolm asja loevad siin rohkem kui ainult süsivesikute number.

Valgud
Piisav ja kvaliteetne valk on low-carb toitumise juures sageli alahinnatud. Valk aitab hoida täiskõhutunnet, mis teeb söögikordade vahel isu talutavamaks. Samuti toetab valk lihasmassi säilimist, mis on eriti oluline kaalu langetamise ajal ja vananedes. Kui süsivesikuid vähendatakse, aga valku jääb liiga väheks, kaob sageli just see osa, mis muudaks toitumise jätkusuutlikuks.

Rasvad
Low-carb toitumises tõuseb rasva osakaal, seega rasva kvaliteet muutub tähtsamaks. Kõik rasvad ei ole ühesugused ja allikas loeb. Praktiliselt tähendab see, et vahe on selles, kas rasv tuleb töötlemata toidust või tugevalt töödeldud toodetest.

Toidu kvaliteet
Silt "low-carb" ei tee toitu automaatselt tervislikuks. Poeriiulil on palju vähese süsivesikusisaldusega tooteid, mis on siiski tugevalt töödeldud. Töötlemata toit ja töödeldud toode võivad mõlemad olla "low-carb", kuid keha jaoks ei ole need sama väärtusega.

Miks see oluline on
Seda mõtet toetab ka üks suurem uuring. 2018. aastal avaldati ajakirjas The Lancet Public Health analüüs, mis jälgis üle 15 000 täiskasvanu toitumist ja tervist pika aja jooksul. Leiti, et madala süsivesikusisaldusega toitumise seos suremusega sõltus sellest, millega süsivesikud asendati. Kui asemele tulid peamiselt loomsed valgu- ja rasvaallikad, oli seos ebasoodsam. Kui asemele tulid peamiselt taimsed valgu- ja rasvaallikad, oli pilt soodsam.

Tegemist on vaatlusuuringuga, seega see näitab seost, mitte otsest põhjuslikkust, ja tulemusi tuleb tõlgendada ettevaatlikult. Põhisõnum on siiski praktiline: süsivesikute vähendamine üksi ei ütle veel, kas toitumine on hea.

Süsivesikute vähendamine on alles algus. Sama palju loeb, millega taldrik täita: piisav valk, kvaliteetsem rasv ja võimalikult vähe töödeldud toit.

Low carb ja keto intensiivkursusel vaatame seda teemat põhjalikumalt: kuidas süsivesikute vähendamise kõrval valku planeerida, rasvu valida ja toidu kvaliteeti hoida nii, et muutus oleks jätkusuutlik.

Alustame 13. juulil
Rohkem infot ja registreerumine: https://web.ennetusmeditsiinikliinik.ee/low-carb-ja-keto

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

Allikad:
Seidelmann SB jt, 2018. The Lancet Public Health. Madala süsivesikusisaldusega toitumise seos suremusega sõltus sellest, millega süsivesikud asendati. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30122560/

Miks mõned inimesed loobuvad keto toitumisest juba esimeste nädalate jooksul?
Üks huvitav tähelepanek tuli välja Virta Healthi pikaajalises uuringus, kus uuriti low-carbi ja ketogeense toitumise mõju II tüüpi diabeediga inimestele.

Osalejad ei saanud ainult juhiseid selle kohta, mida süüa.

Programmi oluline osa oli ka see, et inimesed õppisid mõistma, mis nende organismis toimub ja miks erinevad muutused tekivad.

Kahe aasta möödudes jätkas suur osa osalejatest endiselt sama lähenemisega ning paljudel olid paranenud nii kehakaal, veresuhkru kontroll kui ka mitmed teised ainevahetuse näitajad.

See paneb mõtlema.

Kui inimene muudab oma toitumist, hakkab organism järk-järgult kohanema uue ainevahetusliku olukorraga. Kui süsivesikute tarbimine oluliselt väheneb, suureneb rasvade kasutamine energiaallikana ning maks hakkab tootma ketokehi.

See kohanemine ei toimu üleöö.

Esimestel päevadel või nädalatel võivad muutuda vedeliku- ja mineraalainete varud. Mõni inimene kogeb suuremat väsimust, peavalu, energiataseme kõikumist või jõudluse ajutist langust.

Kui nende muutuste põhjuseid ei mõisteta, võib jääda mulje, et valitud toitumisviis lihtsalt ei sobi.

Paljudel juhtudel vajab organism aga lihtsalt aega kohanemiseks ning enesetunnet mõjutavad samaaegselt ka vedeliku tarbimine, elektrolüütide tasakaal, uni, stress ja mitmed teised tegurid.

Just teadmised aitavad teha teadlikke otsuseid.

Kui mõista, miks organism erinevalt reageerib, on lihtsam hinnata, millal on tegemist tavapärase kohanemisega ning millal tasub oma lähenemist muuta.

Seetõttu ei keskendu ma kursusel ainult sellele, mida süüa.

Sama oluline on mõista, kuidas ainevahetus töötab. Kui saad aru, miks organism reageerib just nii nagu ta reageerib, muutuvad ka igapäevased otsused palju lihtsamaks.

Kui soovid low-carbi ja keto kohta terviklikku, teaduspõhist ja praktilist ülevaadet, siis ootan sind 3-päevasele intensiivkursusele.

Kursusel saad vastused muu hulgas järgmistele küsimustele:

→ Kuidas alustada low-carbi või ketoga turvaliselt ja ilma levinud vigadeta?
→ Kuidas koostada tasakaalustatud menüü, mis sobib päriselt igapäevaellu?
→ Kuidas toetada organismi kohanemist ning vähendada esimestel nädalatel tekkida võivaid vaevusi?
→ Kuidas hinnata, kas low-carb või keto võiks sobida just sinu eesmärkide ja terviseseisundiga?
→ Kuidas teha teadlikke toiduvalikuid ka pärast kursuse lõppu, ilma et peaksid järgima jäika dieeti?

📅 Low-carb ja keto intensiivkursus
13.–15. juuli

💻 Veebis (Google Meet)
🎥 Kõik kohtumised salvestatakse ning on järelvaadatavad.
🔥 Early Bird hinnad kehtivad kuni 8. juulini (k.a).

👉 Rohkem infot ja registreerumine:
https://web.ennetusmeditsiinikliinik.ee/low-carb-ja-keto

Allikad
Hallberg SJ et al. Diabetes Therapy. 2018.
Athinarayanan SJ et al. Frontiers in Endocrinology. 2019.

Beebipillid võivad suurendada emotsionaalset ülesöömist.

17.06.2026 avaldati JAMA Network Open*s uuring, mis puudutas olulist teemat: miks mõnel naisel võib söögiisu ja emotsionaalne söömine muutuda hormonaalse kontratseptsiooni kasutamise ajal.

Uuringus jälgiti 422 naist, kes kasutasid monofaasilisi kombineeritud suukaudseid rasestumisvastaseid tablette (Eestis on monofaasilistest näiteks Yarina, Leverette, Lindynette 20/30, Daylette jm).
Osalejad andsid 49 päeva järjest iga päev infot selle kohta, kas nad võtsid aktiivse hormoonitableti või platseebotableti, ning vastasid küsimustele söömise, meeleolu ja kehakaaluga seotud mõtete kohta.

Tulemus oli huvitav: aktiivsete hormoonitablettide päevadel suurenes emotsionaalse ülesöömise tõenäosus võrreldes platseebopäevadega. Sama suund oli näha mõlemas jälgitud tabletitsüklis.

See ei tähenda, et hormonaalsed rasestumisvastased tabletid põhjustavad kõigil ülesöömist või et neid peaks omal käel lõpetama.

Aga see uuring aitab selgitada üht olulist mehhanismi: söögiisu ja söömiskäitumine ei ole ainult tahtejõu küsimus, vaid on seotud hormoonidega!

Naissuguhormoonid, eriti östrogeeni ja progesterooni koosmõju, võivad mõjutada ajusüsteeme, mis on seotud isu, impulsiivsuse, emotsioonide ja tasuga. Kombineeritud pillides kasutatakse sünteetilist östrogeeni ja progestiini. Uuringu autorid selgitavad, et aktiivsete tablettide hormonaalne keskkond võib teatud mõttes meenutada tsükli faasi, kus varasemates uuringutes on täheldatud suuremat riski emotsionaalseks söömiseks.

Praktiliselt tähendab see, et kui naine märkab hormonaalse kontratseptsiooni kasutamisel muutusi söögiisus, isudes või kontrollitundes söömise üle, ei tasu seda automaatselt seletada iseloomu või distsipliini puudumisega.

Samas tuleb tulemusi tõlgendada ettevaatlikult.

Uuring oli vaatlusuuring. See ei tõesta, et iga konkreetse naise söömiskäitumise muutus on põhjustatud pillidest. Osalejad olid noored naised, kes juba kasutasid kindlat tüüpi kombineeritud pille. Samuti ei saa selle põhjal öelda, milline preparaat kellelegi paremini sobib.

Oluline on hoopis see, et hormonaalsete ravimite mõju võib olla individuaalne. Mõnel inimesel ei muutu söögiisu üldse. Mõnel võib muutus olla kerge. Mõnel, eriti kui taustal on juba emotsionaalse söömise või söömissööstude kalduvus, võib see teema vajada arstiga arutamist.

Veel üks huvitav nüanss: uuringus ei suurenenud aktiivsete tablettide ajal oluliselt kehakaaluga seotud muretsemine. Seos puudutas eelkõige emotsionaalset söömist. See viitab, et küsimus ei pruugi olla ainult selles, kuidas inimene oma kehast mõtleb, vaid ka selles, kuidas hormonaalne keskkond võib mõjutada söögiisu regulatsiooni ja reaktsiooni negatiivsetele emotsioonidele.

Kui sellised muutused tekivad, ei ole mõistlik ravimit omal käel katkestada. Mõistlik on panna tähele mustrit: millal isu muutub, kas see kordub tsükliliselt, kas see seostub meeleolu, une, stressi või tabletipaki faasiga, ning rääkida sellest günekoloogi või arstiga.

Söömiskäitumine on bioloogia, psühholoogia ja keskkonna koosmõju. Hormoonid ei ole kogu selgitus, aga neid ei tasu ka pildist välja jätta.

NB! Käesolev teave ei kujuta endast meditsiinilist soovitust ega meditsiiniteenust. Sisu on üldinformatiivne ning ei asenda individuaalset arstlikku hindamist, diagnoosimist ega raviotsuseid. Kõik diagnoosimise, ravi, ravimite kasutamise või muutmise ning uuringute määramisega seotud küsimused tuleb arutada pädeva meditsiinispetsialistiga.

Allikad:

Klump KL et al. Combined Oral Contraceptive Use and Binge Eating. JAMA Network Open, 2026. https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/2850459

Meil on äge uudis! Uus nimi!

Aga see ei ole ainult nimevahetus. See on järgmine etapp selles, mida oleme aastaid teinud: aidata inimesel mõista oma keha, vereanalüüse, ainevahetust, und, stressi, kehakoostist ja pikaajalisi terviseriske sügavamalt.

Uus koduleht asub siin: See ei ole ainult nimevahetus. See on järgmine etapp selles, mida oleme aastaid teinud: aidata inimesel mõista oma keha, vereanalüüse, ainevahetust, und, stressi, kehakoostist ja pikaajalisi terviseriske sügavamalt.

Uus koduleht asub siin: https://synage.ee/

Leht koosneb nüüd kahest osast.

1. Synage Health kliinik
See on kliiniline osa neile, kes soovivad individuaalset konsultatsiooni arstiga. Fookuses on terviseandmete mõtestamine, vereanalüüside süvatõlgendamine, elustiili hindamine, ainevahetus, kehakaal, taastumine, pikaealisus ja personaalne tervisestrateegia.

Konsultatsioonidel saab arutada ka teemasid nagu:

veresuhkur ja insuliiniresistentsus
madala süsivesikusisaldusega ja ketogeenne toitumine
väsimus, uni ja taastumine
trennid (harrastussportlased)
kehakoostis ja vistseraalne rasv
ApoB, Lp(a), hsCRP, homotsüsteiin ja teised markerid
muud kaasaegsed vereanalüüsid ja tervisemarkerid
CGM ehk pidev glükoosimonitor
mikrobioomi analüüs
geneetilised testid
DXA kehakoostise ja luutiheduse hindamine
toidulisandid

2. Synage Akadeemia
See on hariduslik osa neile, kes tahavad ise oma keha paremini mõista. Sealt leiab veebinare, kursuseid, juhendeid ja materjale metaboolse tervise, veresuhkru, kehakaalu, low-carb ja keto, põletiku, une, taastumise ja pikaealisuse teemadel.

Minu jaoks on Synage mõte lihtne: tervisega ei peaks tegelema alles siis, kui probleem on juba suur. Palju väärtuslikum on märgata mustreid varem, mõista oma andmeid paremini ja teha teadlikumaid otsuseid õigel ajal.

Aitäh kõigile, kes on olnud meiega Ennetusmeditsiinikliiniku teekonnal. Nüüd jätkame uue nime, selgema struktuuri ja laiema visiooniga.

Tere tulemast: https://synage.ee/

Dr Sergey Saadi
Synage Health by Dr Saadi

See küsimus tekitab endiselt palju vaidlusi.

Ühelt poolt sisaldab rasv umbes 9 kcal grammi kohta, samal ajal kui süsivesikud ja valk annavad ligikaudu 4 kcal grammi kohta. Selle põhjal võiks järeldada, et suurem rasvakogus menüüs teeb kaalulanguse keerulisemaks.

Teaduskirjandus kirjeldab aga märksa huvitavamat pilti.

Kui vaadata viimaste aastakümnete jooksul avaldatud kliinilisi uuringuid, hakkab välja joonistuma üsna järjepidev muster: osa inimesi kaotab low-carbi või keto järgimisel edukalt kaalu, kuigi nende menüüs on rohkem rasva.

Näiteks võrreldi 2014. aastal avaldatud randomiseeritud uuringus madala rasvasisaldusega ja madala süsivesikusisaldusega toitumist ühe aasta jooksul. Low-carb grupis oli keskmine kaalulangus suurem ning lisaks paranesid mitmed ainevahetuse näitajad, sealhulgas triglütseriidide tase ja HDL-kolesterool.

2018. aastal avaldatud DIETFITS uuring jõudis teistsuguse, kuid sama huvitava tähelepanekuni. Nii madala rasvasisaldusega kui ka madala süsivesikusisaldusega grupis leidus inimesi, kes kaotasid üle 20 kilogrammi, samas kui teistel muutus kehakaal väga vähe.

See näitab, et inimese ainevahetus ei allu lihtsale loogikale "rohkem rasva = rohkem keharasva".

Kaalulangust mõjutavad korraga väga paljud tegurid.

Üks olulisemaid neist on söögiisu.

Valgu- ja rasvarikkamad toidukorrad aitavad paljudel inimestel kauem täiskõhutunnet säilitada. Mao tühjenemine aeglustub ning täiskõhutunnet reguleerivad hormoonid, nagu GLP-1, PYY ja koletsüstokiniin (CCK), võivad vabaneda suuremas koguses. Selle tulemusena väheneb paljudel inimestel päeva jooksul vajadus näksida või süüa suuremaid portsjoneid.

See ei tähenda, et kaloritel poleks enam tähtsust.

Energiabilanss jääb kehakaalu muutuse seisukohalt oluliseks ka low-carbi ja keto puhul.

Erinevus seisneb selles, et mõned inimesed suudavad suurema täiskõhutunde tõttu süüa loomulikult vähem, ilma et nad peaksid pidevalt nälga taluma või iga suutäit kaaluma.

Samas ei toimi see kõigil ühtemoodi.

Geenid, insuliinitundlikkus, füüsiline aktiivsus, uni, stress, ravimite kasutamine ja hormonaalsed eripärad mõjutavad kõik seda, kuidas organism erinevatele toitumisviisidele reageerib.

Just seetõttu ei ole olemas ühte universaalset menüüd, mis sobiks kõigile.

Minu hinnangul on palju olulisem küsimus järgmine:

Milline toitumisviis aitab sul pikaajaliselt säilitada head enesetunnet, hoida söögiisu kontrolli all ja toetada tervist?

Just sellele küsimusele otsingi oma töös vastuseid ning sellest räägin põhjalikumalt TÄNA toimuval veebinaril "Low-carb ja keto ilma müütideta: kellele ja milleks?"

Veebinari eesmärk ei ole veenda kõiki keto järgi toituma.

Eesmärk on anda teaduspõhine ülevaade sellest, kuidas low-carb ja keto tegelikult toimivad, kellele need võivad sobida ning millistes olukordades tasub olla ettevaatlik.

Veebinaril räägin muu hulgas:

→ kuidas mõjutavad low-carb ja keto veresuhkrut, insuliini ja ainevahetust;
→ miks võib söögiisu mõnel inimesel väheneda;
→ kuidas alustada praktiliselt ja turvaliselt;
→ milliseid vigu tehakse kõige sagedamini;
→ mida ütleb nende teemade kohta tänane teaduskirjandus.

📅 1. juuli kell 18.00
💻 Veebis (Google Meet)
🎥 Veebinar on järelvaadatav 30 päeva.

👉 Lisainfo ja registreerimine:
https://fienta.com/et/low-carb-ja-keto

Allikad
Bazzano LA et al. Effects of Low-Carbohydrate and Low-Fat Diets: A Randomized Clinical Trial. Annals of Internal Medicine. 2014.
Gardner CD et al. Effect of Low-Fat vs Low-Carbohydrate Diet on 12-Month Weight Loss in Overweight Adults (DIETFITS). JAMA. 2018.
Hall KD et al. Calorie for Calorie, Dietary Fat Restriction Results in More Body Fat Loss than Carbohydrate Restriction in People with Obesity. Cell Metabolism. 2015.

Mulle nii meeldib, mida teevad Kristel Leif ja Pille oma Onkoloogika universumis! Kus te varem olite, kallid Kristel ja Pille?
Palun jätkake, te olete megainnustajad!
Kahju, et ma Onkofestile ise ei tule, muidu oleks olnud väga põnev kuulata-vaadata. Aga kui sul on aega - mine 😉