Keelesamm

✍️ "Me ei ole harjunud mõtlema sellest, et elame juba ammu keset rahvuste ja keelte paljusust. Tundub, et peame õppima seda küllust varasemast enam märkama ja väärtustama, sest maailm on viimase 30 aastaga muutunud," kirjutab EKI keeleõppe arendamise osakonna projektijuht Ellen Vimberg ERRis.

Ta toob välja, et kuigi eesti keelest erineva kodukeelega lapsed peavad eesti keele selgeks saama, ei tohi me neil paluda oma emakeelt kooli tulles ukse taha jätta. Õpilase emakeele ja kultuuritausta väärtustamine toetab ka kooli- ja ühiskonnakeele õppimist. Vimberg sõnab, et üks viis seda soodustada on tähistada lisaks eesti keelele ka teisi emakeeli.

"Peaksime kutsuma enda seltsi kõik need, kes sellel maalapil elavad, et üheskoos tähistada keelt, mille piisav oskus aitaks lõpuks meie ühiskonna tugevamaks ja ühtsemaks põimida. Võib-olla võiks 14. märtsil tähistatava emakeelepäeva nimi olla eesti keele päev? Ja lisaks võiksime võtta tähistada ka rahvusvahelist emakeelepäeva, et väärtustada iga inimese emakeelt igal aastal 21. veebruaril."

👀 Loe pikemalt ERRist:

Keeleminutid. 214 emakeelt Me ei ole harjunud mõtlema sellest, et elame juba ammu keset rahvuste ja keelte paljusust. Tundub, et peame õppima seda küllust varasemast enam märkama ja väärtustama, sest maailm on viimase 30 aastaga muutunud, kirjutab EKI keeleõppe arendamise osakonna projektijuht Ellen Vimberg.

𝗣𝗶𝗸𝗲𝗺𝗮𝗱 𝗮𝗿𝗲𝗻𝗴𝘂𝗽𝗿𝗼𝗴𝗿𝗮𝗺𝗺𝗶𝗱 𝗺𝘂𝘂𝗱𝗮𝘃𝗮𝗱 𝗽𝗿𝗮𝗸𝘁𝗶𝗸𝗮𝗶𝗱.
Kui soovid sügisel teha teadliku sammu oma professionaalses arengus, tasub vaadata Keelesammu 𝘁𝗮𝘀𝘂𝘁𝗮 arenguprogramme.

𝗞𝗲𝗲𝗹𝗲𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲𝗹𝗲
✔ Eesti keele teise keelena õpetajate arenguprogramm
https://eki.ee/eesti-keele-teise-keelena-opetajate-arenguprogramm-uus-grupp/

✔ Eesti keele teise keelena õpetajate järelkasvuprogramm
https://eki.ee/eesti-keele-teise-keelena-opetajate-jarelkasvuprogramm-uus-grupp/

✔ Võõrkeeleõpetajate arenguprogramm
https://eki.ee/voorkeeleopetajate-arenguprogramm-2026-2027-uus-grupp/

𝗞𝗹𝗮𝘀𝘀𝗶𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲𝗹𝗲
✔ Professionaalne klassiõpetaja I kooliastme mitmekeelses klassis
1. grupp https://eki.ee/professionaalne-klassiopetaja-i-kooliastme-mitmekeelses-klassis/
2. grupp https://eki.ee/professionaalne-klassiopetaja-i-kooliastme-mitmekeelses-klassis-2/

𝗞𝘂𝘁𝘀𝗲𝗵𝗮𝗿𝗶𝗱𝘂𝘀𝗲 𝗺𝗲𝗲𝘀𝗸𝗼𝗻𝗱𝗮𝗱𝗲𝗹𝗲
✔ Keeleteadlik kutsekool
https://eki.ee/arenguprogramm-keeleteadlik-kutsekool-ii-grupp/

𝗟𝗮𝘀𝘁𝗲𝗮𝗶𝗮𝗼̃𝗽𝗲𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲𝗹𝗲
✔ Mitmekeelse lapse keelelise arengu ja eesti keele kui teise keele omandamise toetamine lasteaias
https://eki.ee/mitmekeelse-lapse-keelelise-arengu-ja-eesti-keele-kui-teise-keele-omandamise-toetamine-lasteaias/

✔ Koostöiste mudelite rakendamine eestikeelse õpikeskkonna kujundamisel keeleõppe tõhustamiseks koolieelses lasteasutuses
I grupp: https://eki.ee/koostoiste-mudelite-rakendamine-eestikeelse-opikeskkonna-kujundamisel-keeleoppe-tohustamiseks-koolieelses-lasteasutuses/
II grupp: https://eki.ee/koostoiste-mudelite-rakendamine-eestikeelse-opikeskkonna-kujundamisel-keeleoppe-tohustamiseks-koolieelses-lasteasutuses-2/

✔ Eesti keele õppimine ja õpetamine lasteaia mitmekultuurilises õpikeskkonnas
https://eki.ee/eesti-keele-oppimine-ja-opetamine-lasteaia-mitmekultuurilises-opikeskkonnas/

𝗣𝗹𝗮𝗻𝗲𝗲𝗿𝗶 𝘀𝘂̈𝗴𝗶𝘀 𝘁𝗮̈𝗻𝗮. 𝗣𝘂𝗵𝗸𝗮 𝘀𝘂𝘃𝗲𝗹 𝗿𝗮𝗵𝘂𝗹𝗶𝗸𝘂𝗹𝘁.

Õppeaasta on lõppenud, hinded väljas, lõpuaktused enamjaolt peetud ja ees ootab väljateenitud puhkus.

Enne kui paned tööasjad suveks kõrvale, tasub korraks mõelda ka järgmisele õppeaastale.

📚 Milliseid oskusi soovid sügisel arendada?

📚 Kuidas toetada mitmekeelset rühma või klassi?

📚 Millised tööriistad aitavad sul eestikeelses õppes veel kindlamalt tegutseda?

✅️ Keelesammu sügisesed koolitused ja arenguprogrammid on registreerumiseks avatud.

Töötad sa lasteaias, üldhariduskoolis või kutsekoolis– sügisel ootavad sind praktilised koolitused ja arenguprogrammid, mis aitavad luua õppijatele toetavat keskkonda ning muudavad ka õpetaja enda töö teadlikumaks ja kindlamaks.

📗☀️ Planeeri sügis täna. Puhka suvel rahulikult.

Vaata lisaks 🔗 https://eki.ee/keeleope/koolitused/lak-oppe-koolitused-seminarid/

EKI käis täna eksklusiivsel tuuril Taru Loodusmajas 🏗🌱 Huvitav fakt: Taru on Eesti suurim avalik puitehitis. Valdavalt Eestist pärit kuusest valminud puidust kaaristu on tõeline vaatamisväärsus! Saime tajuda Taru avatud ruumi ja kujutada end sinna EKI asju ajama.
Alates 2027. a on Taru EKI uus kodu✨️

Loe lisaks 👀
https://eki.ee/uudis/eesti-keele-instituut-ja-keeleamet-saavad-uued-ruumid-tarus/

📚💭 Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut viis koostöös Eesti Keele Instituudiga läbi eesti keele kui teise keele (E2) õppevara loojatele suunatud arenguprogrammi.

Arenguprogramm toimus kahe grupi koolitustena, milles osalejad said teadmised ja oskused kvaliteetse õppevara loomiseks. Tulemusena valmisid töögruppides õppevara prototüübid erinevatele õppetasemetele: I, II ja III kooliastmele ning gümnaasiumi- ja kutseõppe õppijatele. Õppetöö keskmes oli praktilisus ehk osalejad töötasid rühmades, et luua reaalseid õppevara prototüüpe.

Lisaks prototüüpide loomisele sõnastati arenguprogrammis ka kolm peamist ettepanekut E2 õppevara loomise põhimõtete täiendamiseks:

👉 Esiteks tuleb eristada tasemeid. Õppevara peab sisaldama eri raskusastmega ülesandeid, mis võimaldavad õpetajal tundi kohandada vastavalt õppijate reaalsele tasemele ja toetada ka haridusliku erivajadusega lapsi.

👉 Teisalt on oluline, et materjalidega saaks teemasid käsitleda mitmekülgselt. See hoiab õppeprotsessi kaasahaaravana.

👉 Viimase ettepanekuna toodi välja range ekspertiis hindamisel. Õppevara hindavatel spetsialistidel peab olema magistrikraad eesti keele kui teise keele õpetamises ja vähemalt 5-aastane praktiline õpetajakogemus.

Programmis osales kahes grupis kokku 41 õppijat. Mitmed arenguprogrammis osalejad tegutsevad täna aktiivsete õppevara loojatena nii oma koolides kui ka ülikooli projektides.

👀 Loe muljeid arenguprogrammist pikemalt siit: https://www.tlu.ee/ht/meediavarav/blogid/e2-oppevara-loojad-said-tugeva-teaduspohise-vundamendi

E2 õppevara loojate arenguprogramm on osa Euroopa Sotsiaalfondi projektist “Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine”.

💡„Õppimise tööriistad“ suvekooli teine päev koosnes digitehnoloogia, tunnetega toimetuleku ja õppimist toetava keskkonna loomise teemalistest ettekannetest.

Päeva esimeses ettekandes tutvustas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur Anne-Mai Meesak digitehnoloogia võimalusi alushariduses. Juttu tuli AlusEST e-käsiraamatust, LapsEST mängudest ning sellest, kuidas digitehnoloogiaga rikastatud mängud saavad lasteaias eesti keele õpet toetada.

MLA Viimsi Lasteaia sotsiaalpedagoog ja tugiteenuste koordineerija Kerli Noormänd-Sinimeri rääkis oma ettekandes tunnetega toimetulekust TUGO vaates. Ta selgitas, et tugevate tunnete korral vajab laps täiskasvanut, kes märkab, mõistab ja sekkub turvaliselt. “Selleks on oluline tunda oma rühma lapsi, kohandada keskkond vastavalt nende vajadustele ning teha koostööd kõigi lapsega tegelevate täiskasvanutega,” lisas ta.

Suvekooli lõpetasid rõõmu ja naeruga ainult Eestis tuntud maailmakuulsad klounid Piip ja Tuut 🤡

Suur tänu kõigile osalejatele, esinejatele ja töötubade läbiviijatele!

Fotod: Heiki Laan

Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Õpetajate Maja

🧩Täna algas Roosta Puhkekülas kahepäevane lasteaednike suvekool „Õppimise tööriistad“.

Suvekool toob kokku alushariduse haridustöötajad üle Eesti, eesmärgiga jagada praktilisi võtteid erineva kodukeelega laste toetamiseks lasteaia igapäevastes tegevustes.

Päeva avas Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse peaekspert Triin Rattiste, kes rääkis digiarengu ja vaimse tervise vahelise tasakaalu leidmisest ning rõhutas, et rõõm, naer ja mäng on õppimise loomulik osa. “Õpetaja ei pea olema täiuslik, vaid kohal laste, kolleegide ja iseenda jaoks,” märkis Rattiste.

Esimene päev möödus osalejate jaoks praktilistes töötubades. Töötoad käsitlesid seda, kuidas toetada keeleõpet lasteaia igapäevaelus rutiinide ja lausemallide, vabamängu, õuesõppe, riskimängu ja kolahoovi ning meeskondlike kokkulepete kaudu.

Õpetajad on ühel meelel, et keelt omandatakse tegevuste, näiteks mängude ja suhtluse kaudu.

📸Vaata suvekooli esimese päeva hetki galeriist. Fotod: Heiki Laan

Haridus- ja Teadusministeerium, Tallinna Õpetajate Maja

Kas sa tead juba täna, milliseid väljakutseid järgmine õppeaasta sinu klassiruumi või rühma toob?
👉 Võib-olla istub sügisel sinu klassis õpilane, kes alles õpib eesti keelt?
👉 Võib-olla alustab sinu lasteaiarühmas laps, kelle jaoks eesti keel on alles uus?
👉 Võib-olla liitub sinu kooliga uus õpetaja, kellel puudub kogemus mitmekeelses klassiruumis õpetamisel?

Praegu, õppeaasta lõpus, on kõige parem aeg panna paika järgmise aasta arenguplaan.

🍒 Keelesammu sügisesed koolitused, seminarid ja arenguprogrammid on juba avatud. Nende seas on nii LAK-õppe koolitused, tasemetööde seminarid kui ka põhjalikud ja praktilised arenguprogrammid, mis aitavad õpetajal, abiõpetajal ja meeskonnal olla valmis mitmekeelses klassis ja rühmas õpetamiseks.

📩 Kui soovid saada esimesena infot tasuta koolituste ja arenguvõimaluste kohta, liitu Keelesammu uudiskirjaga.

Viimane uudiskiri: https://eki.sendsmaily.net/templates/63c842e2-2b40-4eb1-a3d7-b3d2b887f77c/html/
Uudiskirjaga liitumine: https://eki.sendsmaily.net/landing-pages/fe4c917c-0e68-46e9-937b-b4d506780a41/html/

💡 Miks peab keeleõppija pingutama ja eksima?

EKI keeleõppe arendamise osakonna juhataja, eesti keele õpetaja Pille Pipar-Aksin kirjutab ERRis, et keeleõppes on väga oluline roll eksimustel ja sellel, kuidas vigade tegemisega toime tullakse. Õppimine ei ole kunagi sujuv protsess ja päris pingutus võib õpilastele tähendada sageli ebamugavust.

Pipar-Aksin toob välja, et vigade tegemine peab olema normaliseeritud, sest muidu hakkame inimlikult vältima keerulisi väljakutseid ja valime lihtsama tee, et kindlustada võimalikult hea või minimaalselt aktsepteeritav tulemus. Täiskasvanute roll ei ole laste või õpilaste elu võimalikult lihtsaks teha, vaid luua keskkond, kus on turvaline eksida ja kinnitada, et raskustes olemine ja neist ülesaamine on inimeseks olemise loomulik osa.

"Näiteks keelt õppides ei tohi lapsevanem oma lapse eest kõiki sõnu õpikus ära tõlkida (olen õpetajana ühel korral sellist täistõlkega õpikut näinud) ega tema eest jutte kirjutada. Me võime anda suuna ja aidata mõelda, aga kirjutama peab laps ise, isegi siis, kui see on raske," märgib ta.

👇 Loe pikemalt ERRist:

Keeleminutid. Keele õppimine algab julgusest pingutada ja eksida Keele õppimisel ja üldse õppimisel on väga oluline roll vigadel ning sellel, kuidas vigade tegemisega toime tullakse. Eksimused ei tohi saada takistuseks edasi õppimisel, vaid neid tuleks võtta kui protsessi normaalset osa, kirjutas EKI keeleõppe arendamise osakonna juhataja, eesti keele õpe...

📖📱𝗠𝗶𝘀 𝗸𝗼̃𝗻𝗲𝘁𝗮𝗯 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁 𝗹𝘂𝗴𝗲𝗷𝗮𝘁?
Kuidas muuta tekst muukeelsele õpilasele huvitavaks? Ja mis pistmist on sel TikToki, meemide ja koomiksitega?

12. mail jagasid Eesti Lastekirjanduse Keskuse teabeosakonna juhataja Helena Kostenok ja Tartu Ülikooli keeleõppepoliitika teadur Helena Metslang E2 õppevara loojatele ja kirjastajatele soovitusi, kuidas luua tekste, mis panevad õppematerjali elama ning tekitavad soovi edasi lugeda.

Noortele kirjutades tasub lähtuda mõnest lihtsast põhimõttest.

𝗠𝘂𝘂𝗱𝗮 𝘁𝗲𝗸𝘀𝘁 𝗵𝗮𝗮𝗿𝗮𝘁𝗮𝘃𝗮𝗸𝘀. Pika ja tiheda teksti asemel jäta lõikude vahele õhku ja pause. See tekitab lugejas eduelamuse ning muudab lugemise vähem väsitavaks. Pika sissejuhatuse asemel alusta pigem küsimuse või konkreetse olukorraga. Samuti veendu, et tekstil oleks selge algus, keskosa ja lõpp.

𝗘𝗲𝗹𝗶𝘀𝘁𝗮 𝗹𝘂𝗴𝗲𝗷𝗮𝘀𝗼̃𝗯𝗿𝗮𝗹𝗶𝗸𝗸𝘂 𝗸𝘂𝗷𝘂𝗻𝗱𝘂𝘀𝘁. Selge ja kiiresti loetav kujundus aitab tekstist paremini aru saada ning muudab selle jälgimise lihtsamaks. Kui kasutad jutumulle või koomiksivormi, eelista neis lühemat ja konkreetsemat teksti.

𝗞𝗮𝘀𝘂𝘁𝗮 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁𝗲𝗹𝗲 𝘁𝘂𝘁𝘁𝗮𝘃𝗮𝗶𝗱 𝘃𝗶𝘀𝘂𝗮𝗮𝗹𝗲. TikTok, meemid, videod, mängud ja sümbolid on osa noorte igapäevasest keelest. Seepärast tasub õppematerjalides kasutada visuaale ja olukordi, mis on muukeelsetele õpilastele tuttavad. Kui sa ei ole kindel, mis noori päriselt kõnetab, küsi õpilastelt nõu või piilu hetkeks nende maailma.

𝗩𝗮̈𝗹𝗱𝗶 𝗺𝗮𝗻𝗶𝘁𝘀𝗲𝗺𝗶𝘀𝘁. Abstraktse väärtusjutu või liigse õpetlikkuse asemel kõnetavad noori olukorrad, mida nad ise kogevad: suhted klassis, seiklused sõpradega, rühmadevahelised pinged, võistlused või piinlikud hetked. Lisa teksti ka emotsioone ja keerulisi suhteid, sest need haaravad lugeja tähelepanu.

𝗟𝗼𝗼 𝗲𝗯𝗮𝘁𝗮̈𝗶𝘂𝘀𝗹𝗶𝗸𝗸𝗲 𝘁𝗲𝗴𝗲𝗹𝗮𝘀𝗶. Tegelased ei pea olema laitmatult head ega eeskujulikud. Inimestena samastume pigem karakteritega, kes eksivad, kahtlevad või tahavad üht, kuid teevad hoopis midagi muud.

𝗧𝗲𝗸𝘀𝘁, 𝗺𝗶𝘀 𝗸𝘂𝘁𝘀𝘂𝗯 𝗸𝘂̈𝘀𝗶𝗺𝗮. Hea tekst ei nõua lugejalt nõustumist, vaid jätab ruumi küsimustele, arutelule ja oma seisukoha kujundamisele. Eelista lugusid, kus õpetlik mõte ei ole selgelt välja öeldud, vaid lugu ise suunab lugejat selle üle mõtlema.

🎓 E2 õppevara loojate arenguprogramm lõppes 14. mail. Programmi korraldas juba teist korda Tallinna Ülikool Keelesammu tellimusel. Viimases moodulis valmisid ka uued õppematerjalid, mis jõuavad peagi kasutusse. Seni on E-koolikotis kättesaadavad programmi esimese grupi loodud eesti keele kui teise keele õppematerjalid:

𝟭. 𝗸𝗹𝗮𝘀𝘀: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34781-Eesti-keele-oppematerjal-1-klassile-tasemel-A1-A2

𝟰. 𝗸𝗹𝗮𝘀𝘀: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34741-Eesti-keele-oppematerjal-4-klassile-tasemel-A2-A2

𝟵. 𝗸𝗹𝗮𝘀𝘀: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34782-Eesti-keele-oppematerjal-9-klassile-B2-tase

𝗞𝘂𝘁𝘀𝗲𝗸𝗼𝗼𝗹: https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/34740-Kutsekooli-eesti-keele-oppematerjal-B2-tase