Klotsitehnika

See ei ole stiililine valik, vaid teadlik otsus.

Klotsitehnika juhend on mõeldud kasutamiseks õpetajatele ja koolitajatele ehk oma ala professionaalidele.

Selles hetkes, kui nad võtavad lahti juhendi, astuvad nad automaatselt täiskasvanud õppija rolli. Täiskasvanud õppija vajab autonoomiat, kompetentsust ja seotust (Ryan & Deci isemääramisteooria). Seega käsud ei ole just see, mis neid kolme hästi toetaks.

Käsud toimivad, kui olukord on uus, aega on vähe või olukord ohtlik. Sel juhul on käsud ja selged juhised üliolulised. Õppeprotsessi kavandamine ei ole kindlasti üks neist - see on loominguline protsess ja käsud tunduvad ebavajalikud.



❌ Juhend ei ütle: "Määra tunni algusesse 1-2 enda jaoks."
✅ Juhend küsib: "Mitu minutit vajad tunni algusest endale?"

❌ Juhend ei ütle: "Nüüd lisa paaristöö aeg"
✅ Juhend küsib: "Millal saavad õppijad kaaslasega arutleda, selgitada või midagi koos luua?"

Siin hakkab isemääramisteooria tööle - autonoomia ei teki käsu täitmisest, vaid otsusest, mis on sinu enda oma. Küsimus ei anna vastust, vaid laseb sul ise vastuseni jõuda.



Küsimused ega nende järjekord ei ole juhuslikud.

Juhend on üles ehitatud nagu coachiv vestlus - küsimused liiguvad olukorra kirjeldamisest valikuteni, mitte vastupidi.

Küsimused suunavad kõigepealt 👉 märkama, kirjeldama, hindama ja alles siis otsustama. Samuti on küsimusi, mis aitavad enda plaani kohendada või nägema olukordi, millele muidu ehk ei mõtlegi.



📣 Tahad proovida? 

Klotsitehnika 3.0 juhend on saadaval kodulehel ja e-poest. 
🍓 Jaanipäevani -25% sooduskoodiga: MAASIKAS

Ennustasin, kui kaua läheb. Nüüd ma tean.

Varem tegin slaidid kõigepealt või kuidagi paralleelselt sellega, mis mu peas toimus. See oli päris ajamahukas tegevus, aga ma arvasin, et teisiti ei saa.

Samuti tähendas see, et harjutasin alustamist ilmselt vähemalt 10 korda, aga lõpu osa jäi tihti vaeslapse rolli ja vahel ka sildi alla "küll ma ära impron" või "töö käigus selgub" 🫣

Klotsitehnikaga on asi teisiti.



🟦 "Koolitaja teeb" klotsid näitavad mulle ette, kui palju aega mul on. See on see hoob, mida saan kõige kergemini kontrollida.

Miski, mida tõesti koolitaja või õpetaja saab ise mõjutada, on see, kui kaua ta ise räägib.

Ma saan kontrollida, kas räägin mingist teemast 15 min või on vaja see ära öelda 2-5 minutiga, sest õppijate grupitöö hammustas juba 10 min minu ajast.

Õpitegevusest mina endale ei hammusta.
See on minu jaoks põhimõtteline otsus.



Lisaks sellele on nüüd lihtsam
👉 läbi mõelda kõik enda osad jupikaupa koos üleminekutega õpitegevuselt juhendamisele ja vastupidi
👉 reguleerida enda osa kiirust, et hoida aega hästi
👉 teha slaide täpselt nii palju, kui vaja on

Sama koolitus, samas kohas, erinevad taipamised.

"See on palju lihtsam"
"See on palju sügavam, mitmekihilisem, rikkalikum"
Mõlemad on õiged.

Klotsitehnikat saab võtta kui lihtsat tööriista ja see ongi üks selle tugevusi. Esimene tunnikava või koolituskava valmib kiiresti. Lävi on madal.

Aga siis tuleb hetk, mil vaatad loodud kava uuesti ja küsid hoopis teistsuguseid küsimusi.

Mitte "mida ma pean õpetama?", vaid "kuidas ma saaks aega kasutada nii, et õppijad saaks rohkem tegutseda?"

Mõned küsimused on juhendis sees, mõned tulevad sinu enda seest.



"Ma naudin neid hetki koolitusel, kui osalejad vaatavad enda loodud kava ja näevad, et äkki saab ka teistmoodi."
- Triinu Pääsik

Hiljuti oli üks härrasmehest pika staažiga õpetaja see, kes esmalt tõdes, et ta kasutab palju üle ruumi arutelu. Alguses nentis seda faktina ja kaitses seda kui ainukest võimalikku viisi ja et õppijad on niimoodi harjunud.

Aga lõpuringis, kõikide kaasõppijate ees ütles, et taipas, et sellest ei ole kasu ja kavatseb seda muuta ning kasutada rohkem paarilisega tegutsemist.

Ma olin hämmingus, tänulik ja lummatud.



Kõik koolitusel osalejad on erinevad. Mõni näeb Klotsitehnikas vaid pealiskaudset värvirida, teine märkab selle abil uusi võimalusi ja kihte, kuidas õppeprotsessi näha.

See ei sõltu staažist ega kogemusest.
See sõltub sellest, milliseid küsimusi endale esitad.

See härra ei muutunud oma valikuid sellepärast, et keegi ütles talle, et peab. Ta valis seda teha, sest ta nägi seda ise. Ja meil on eriti hea meel, et ta julges seda suure seltskonna ees ka välja öelda. Tähistame seda 🎉🎉

Mida rohkem tegutseb õppija, seda vähem väsib õpetaja.

Aga pikem staaž EI TAGA, et õpetaja energia päeva lõpus oleks paremini hoitud.


Üht tellimuskoolitust ette valmistades viisime läbi eelküsimustiku.

Selgus, et 52% on 20+ aastase staažiga ja 28% on alles alustanud, 20% jäid sinna vahepeale.

Mis aga veelgi põnevam, oli korrelatsioon ehk seos erinevate näitajate vahel. Spearmani korrelatsioonikordaja mõõdab, kui tugevalt ja mis suunas kaks asja koos liiguvad ja seda erinevate näitajate vahel arvutasin.

🟢 Selge plaan = vähem kaost tunni sees (rho = -0.56)
🟢 Mida pikem staaž, seda rohkem õppijate mõttetööd (rho = (0.46)
🔴 Pikem staaž ei taga aga seda, et päeva lõpuks oleks energiat kergem hoida (rho = -0.04)

Need ei olnud kuskilt kaugelt tulnud andmed.
Need olid selle sama õpigrupi vastused, kelle ees ma seisin. Vahel ei piisa keskmiste väljatoomisest. Vahel on vaja kogutud andmeid erineval moel uurida ja analüüsida, et leiaksime selle, kus tegelikult murekoht on.

See tõsiasi oli 20+ staažiga õpetajatele äratuskell.

Kui nad tahavad ise vähem väsida, on vaja endale tagada hingetõmbehetki ka tunni sees! Me ei saa elada nädalavahetuste või vaheaegade nimel. On vaja disainida õppeprotsess selliseks, et ka õpetaja heaolu on tagatud.



Klotsitehnika on visuaalne viis kavandada ja analüüsida õppeprotsessi.

Kuidas alustada?
👉 näiteks Juhend 3.0 või AI-partner e-poest
🍓 SOODUSKOOD: MAASIKAS
annab -25% kuni jaanipäevani

E-poe link meie bios ja klotsitehnika.ee/tooted

Kas sina tahaksid enda koolituse mustrit teada?

Õpetaja Melany jagab, et Klotsitehnika on teda esimese õpetaja-aasta jooksul päriselt "päästnud".

✨️"Enne Klotsitehnikat planeerisin oma tunde tugevalt üle ning mul puudus selge ülevaade ajakasutusest. Nüüd planeerin tunde vaid korra nädalas ja selleks kulub umbes 40 minutit kuni tund. Sageli on mõni idee mul juba olemas, kuid Klotsitehnika aitab selle visuaalselt nähtavaks teha ning hoida fookuses, et tunnis oleks aktiivsem pool just õpilane.

Tänu Klotsitehnikale on mul palju parem ülevaade ajast. Saan rahulikult rühmatöid jälgida ja tagasisidestada ning päriselt aru, kus õpilased oma õppimisega parasjagu on. Lisaks jääb mul tunnis aega ka hingata ja vett juua ning päeva lõpuks ei tunne ma end enam nii väsinuna ja kurnatuna.

Praegu, kevade lõpus, tunnen endiselt, et mul on energiat ja tahtmist uusi ideid katsetada.

Minu jaoks peitub Klotsitehnika võlu selle lihtsuses. Kui tunni alguses on klotsirida koos märkmetega ees, tean täpselt, kus ma parasjagu olen, mis on tunni eesmärk ja mis järgmisena toimuma hakkab.

Olen täielik fänn ning kasutan seda tööriista ka kolleegide tundide vaatlemisel. Nii on hiljem lihtne tunnile tagasi vaadata ja toimunut analüüsida.

Minu suurim taipamine oli aga see, et individuaalne töö ei ole alati päriselt individuaalne. Kui ma samal ajal veel selgitusi jagan, võtan õpilastelt võimaluse ise mõelda ja pusida. Just Klotsitehnika abil sain aru, et vahel tasub suu kinni hoida, ennast teadlikult pidurdada ja anda õpilastele aega ise lahendusteni jõuda."✨️

Aitäh, Melany, et oma kogemust ja lugu jagasid. Selliste lugude pärast me Klitsitehnikat teemegi 🧡

💭 kas sul on oma lugu jagada Klotsitehnikaga!

70 õpetajat vastas meie küsimustele õpetamise, tunniplaneerimise ja õpetaja kogemuse kohta.

Ja kolm mõtet joonistusid väga selgelt välja:

👉 tunni ajal toimub liiga palju korraga
👉 tunde kavandatakse sageli tunnetuse järgi
👉 pärast tundi jääb tunne, et oleks tahtnud rohkem jõuda

Õpetajad ei vaja alati rohkem ideid. Väga sageli vajatakse hoopis süsteemi, mis aitaks aega nähtavaks teha. Ülekoormus ei teki ainult töömahust, vaid ka sellest, et tunni sees toimub korraga liiga palju.

Klotsitehnika eesmärk ei ole teha tundi “ilusamaks”, vaid aidata õpetajal aega märgata ja teadlikumalt juhtida.

Ja kui aeg muutub nähtavaks, muutub rahulikumaks ka mõtlemine 💁‍♀️

Peale tundi ei pea toimuma põhjalik analüüsi või enesehindamine. Vahel piisab pärast tundi ühest hästi valitud küsimusest. 👀

Järgmisel nädalal proovi hoopis nii, et pärast tundi ära küsi endalt:

❌ „Kas jõudsime kõik tehtud?”

vaid küsi hoopis:

✨ „Millal olid õppijad kõige rohkem õppimise sees?”

See küsimus aitab märgata tunni rütmi:
• kus tekkis päris süvenemine
• kus õppijad vedasid õppimist ise edasi
• kus õpetaja energia hakkas kaduma
• ja kus oli lihtsalt liiga palju ümberlülitumisi

Võib-olla ei vaja järgmine tund rohkem tegevusi.
Vaid rohkem teadlikkust sellest, kuidas õppimine tunnis tegelikult liikus.

Ja just selleks Klotsitehnika ongi —
aitamaks muuta õppimise protsess nähtavaks:
🟦 kes juhendab
🟨 kes mõtleb
🟩 kes arutab
🟧 kes loob koos

Et tunni rütm toetaks korraga nii:
✨ õppija süvenemist
✨ õpetaja heaolu
✨ ja kvaliteetsemat õpikogemust.

Selgus, et õpetajad planeerivad tundi väga erinevalt:
- Mõni liigub algusest lõpu suunas;
- Mõni alustab sellest, “mis pähe tuleb”;
- Mõni mõtleb tunniosade kaupa;
- Mõni alustab õpitulemustest.

Ja ausalt, kõik need lähenemised võivad töötada. 👀

Aga oluline küsimus siinjuures on hoopis:
👉 Kas sinu planeerimisviis aitab sul luua õppijatele süvenemise kohti?
👉 Kas see aitab märgata, kelle käes on tunnis aktiivne roll?
👉 Kas see toetab ka sinu enda energiataset?
👉 Milliseks kujuneb nii õppija, kui ka õpetaja õpikogemus?

Klotsitehnika ei alga valmis tunnikavast. See algab aja nähtavaks tegemisest:
🟦 kes räägib
🟨 kes mõtleb
🟩 kes arutab
🟧 kes loob koos

Õpetamist ei muuda mitte uus meetod, vaid viis oma tundi näha! ✨